Lumine rada, puudelt langev helvesteparv ja taamal sirav päike tirisid mu endale külla. Võtsin kaamera kaenlasse ja väikeste sammude kaupa liikudes uurisin maad ja pilvi. Vahepeal peitis päike end pilve taha, kuid nii ilmus vaid uusi ilusaid vaateid – sest ega see lumepilv polegi ju nii tõsiselt võetav pilv, pigem nagu vatt, mis kohe alla pudeneb. Jälgisin puuvarjude kasvu maapinnal ning klõpsutasin need sinu jaoks üles, kes sa täna veel kahjuks talvises looduses rännata ei saanud. Vaata pilte ja seikle kaasa!
