Mõned kuud tagasi puutusin esimest korda kokku püsivalgustiga, mis kerge, kompaktne ja ilusa valguseffektiga. Tegemist LED valgusti ROTOLIGHT-iga, mis nime poolest (interview kit) suunatud intervjuude tegijatele. Patareidel töötava valgusti tööajaks lubatakse tugevad 6 tundi. Siis saab patareid ära vahetada ja missiooni jätkata.
Esmamulje valgustiga oli positiivne kuna taolisi valgusteid olen eelnevalt googeldanud. Väga praktilisi tulemusi pole see siis (pool aastakest tagasi) toonud. Viis hoopis selleni, et ehitasime sõbraga ise ühe ringpüsivalgusti valmis. Ilmselgelt algne, õrn, ning pika juhtmega kuid sellegipoolest kokkuhoidlikult (umbes 5 või 6 eurot) ja ISE tehtud. Tänu sellisele katsetamisele tean tuua võrdlusi Rotolight’i ning enda ehitatud valgusti vahel.
Nimetagem minu ehitatud valgustit ringlambiks ja ROTOLIGHT’i LED-iks et edasi lugedes oleks kergem vahet teha kummast valgustist hetkel jutt. Ringlambi eeliseks oli valguskeha tugevam valgusjõud, suurem diameeter ja tänu viimasele näitajale ka võimalus pildistada hõlpsamalt läbi lambi enda. Omakorda tänu sellele jääb silmadesse põnev ringi kujutis.

Näidispilt enda valmistatud ringlambiga tehtud piltidest
Pildistatud läbi ringlambi augu. Effekt meenutab beauty dish välgu effekti.
LED-i plussideks on kerge kaal, kaamera külge kinnitamise võimalus (saab kruttida välgupesa peale), toide patareidelt ja valguse temperatuuri muutmine ringkilede abil.



Vastav kile või hajutav ringpaber asetatakse valgusti ning läbipaistva plastmassist katte vahele.
Pildistatud LED-iga, mis kinnitatud kaamera peale. Effekt meenutab pisut ka makrovälgu effekti.

Kuigi nagu eelnevalt mainisin, et ROTOLIGHT on suunatud intervjuude tegemiseks või väga pimedas filmimisel täitevalgustiks siis otsisin ja leidsin sellele veel teisigi otstarbeid. Lisaks kodulooma filmimisele võtsin LED-i kaasa stuudiosse, kus pildistasin noort kulturisti. Võrreldes stuudiovälkudega on Rotolighti puhul tegemist üsna pisikese tegijaga. Kuid see polegi eesmärk – võistelda võimsate välkudega. Vaatamata sellele suutsin LED-ist välja pigistada selle, mis pigistada andis. All pool leiad pilte, mille puhul eelmainitud valgustit kasutasin ning kirjelduse, kuidas ta oma ülesannet täitis.



Eelneva kahe pildi puhul on LED valgusti stabiilselt assistendi käes, kaamera statiivil ning teravus manuaalselt paika pandud. Kuna valgus pole kuigi tugev, kasutasin kõrgemat ISO, suuremat ava ja natuke pikemat säri. Valgusti temperatuur on pigem külm kui soe, sest soe ringkile hajutaks liigselt valgust ning pilti ähmastuks. Temperatuuril polegi erilist tähtsust kui on plaan foto hiljem nagunii mustvalgeks töödelda – pigem püsib praktiline tähtsus temperatuuri/ringkile valimisel!


Teine variant valguse intensiivsust suurendada on kasutada pikemat säri ning kinnisemat ava. Siis võib julgelt ka ISO madalaks tagasi kruttida. Temperatuuri hoian siiski külmema (kasuta sinakat kile). Selle pildi puhul on säri lausa 20 sekundit. Selle ajaga jõuab modelli ümber lambiga ringi joosta küll. Muidugi peab siis modell tublisti paigal püsima kuid see eest tulemus on effektne. Heledate alade järgi võib aimata, kus kolmest suunast valgust on näidatud. Paremalt poolt saavutasin isegi kontra valguse (pool läbipaistev ala parema käe juures) , mis andis taas juurde kunstilist väärtust antud võttele. Põhieffekt selle pildi puhul on aga hoopis segadusse ajav varjude langemise suund. Mõnes kohas oleks nagu heledad alad varjude asemel ja vastupidi. See pole töötluslik tulemus vaid täiesti valguste suunamise tagajärg. Foto on hiljem vaid mustvalgeks töödeldud.

Kes stuudios pisivalgustega katsetada ei viitsi saab väga vabalt ka kodustes tingimustes kunsti luua. Järgmise võtte puhul on kasutatud tavalist Canoni lisavälku külje pealt ning kerge kontra valguse loomiseks Rotolight valgustit. Sellisel juhul tuleb välk kruttida üsna nõrga võimsuse peale, et ta Rotolighti enda varju ei jätaks.

Filmimist jõudsin LED-iga vähe katsetada aga ühest klipist lõikasin välja kaadri, et aimu anda Rotolighti effektist.

Filmimeestele, kes kasutavad kaamera peal lisamikrofoni saavad Rotolight valgusti ka selle ümber kinnitada.

Kokkuvõttes on tegemist praktilise püsivalgusega, mida mugav kaasas kanda. Sobib rohkem filmimeestele/-naistele kuid osutub praktiliseks ka fotograafidele, kes väga hämarates oludes pildistama peavad. Pika säri harrastajatele tuleb see valgusti samuti täiesti kindlasti kasuks. Valguselementidega täidetud piisavalt suur pindala annab palju võimalusi ka välitingimustes objekte välja “maalida”.
Miinusena toon välja selle, et temperatuuri ei saa kruttida nupust vaid peab vahetama kilesid. Hind on uue toote kohta ilmselgelt veel liiga kõrge kuid, kes ütles, et foto- või videograafia odav on? Lisaidee katsetajatele või tootjale endale oleks leiutada mugav valguse suunamise süsteem. Miski klambritega valgusti külge kinnitatav “toru” või labad. Miks mitte lisada ka säri- ja strobokunstnike rõõmuks valgustile vilkumisvõimalus.
Rotolighti julgen soovitada neilegi fotograafidele, kes pildistavad ka filmirullile aeg-ajalt.
Kes fotograafiaga ei tegele aga käib palju matkamas võib enda jaoks läbi mõelda, kas temalgi võiks lihtsamat versiooni Rotolightist teatud reisieteapil vaja minna?
Sellised mõtted ja ideed Rotolightist. Oma mõtteid, küsimusi, ideid ja kokkupuudet taoliste valgustitega võib julgesti kirjutada alla kommentaaridesse!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud tärniga