Ühel ilusal päeval kui pildistasin reklaamfotosid ägedale pudi-padi poele ja tsillkohale Zurramurrale, pakkus röömsameelne teenindaja välja mõtte, et pildistaksin tema perepoega. Vahetasime kontaktne ning pool kuud hiljem leppisime kokku täpsema aja ja koha. Viimasel hetkel sain teada, et lisaks temale tuleb pildistamisele ka sõbranna enda poja ning pisitütrega. Kuna inimeste arv drastiliselt ei tõusnud, polnud mul selle vastu midagi.

Perepoegadel Markusel ja Kaarelil oli energiat nii palju, et seda tuli kohe üles pildistama hakata. Alles nad olid ühe puu juures ning mahtusid kaamera vaatevälja kui teisel hetkel oli silmapiiril näha vaid nende kaugenevaid selgi. Tutvumine kestis vähe aega ning noored sõbrad võtsid fotograafi peaaegu kohe omaks. Kui vahepeal kaamera ees olla ei viitsita siis on see ju täiesti mõistetav – vahepeal peab omi avastusi ümberringi tegema!

Lossi kõrval oleva laululava juurde jõudes said emad Ketty ja Kairi istuda ja puhata kõndimisest. Pisitütar Maria sai jalad alla ning tegeles roomamis- ja püstitõusmislihaste treeninguga. Treppe jagus väikese printsessi jaoks rohkem kui küllalt! Tulemata ei jäänud ka tuhkatriinu Žest – kinga kaotamine!

Muinasjutulised seiklused polnud aga veel läbi. Ületada oli vaja Robin Hoodi punkti skoor, ehitada tuli võlukuubikut ning vaja oli vallutada päris mitu paati ning laeva, mis pargi ääres juba aastaid ilma kaptenita seisnud! Kui alguses võideldi siis pärast oldi ühiselt pardal!

Lõpp-punktiks ning viimaste ühisvõtete kohaks said värvikad paadid kraavi kaldal. Vaatamata veekihile aluse põhjas ronisid kõik vapralt pardale ja jäädvustati pildile rõõmsa ilmega!

Nii möödusidki paar tunnikest toredate inimestega ilusas Kuressaare linnuse kandis pildistamas!

Nüüd aga vaadake loo juurde ka pilte!